Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel..........................................................................7 Klaasi omadused............................................................................................................8 Klaasi koostis ja valmistamine......................................................................................9 Klaasi töötlemise võtted....................
millele lisatakse soodat (Na2CO3) ja lupja (CaCO3). Liivatera sulab tavaliselt 1700 Celsiuse kraadi juures. Lubja ning sooda lisamine viib selle temperatuuri paarsada kraadi alla. Kuidas ained segus paiknevad ning mis toimub sulamisprotsessi alguses, oli siiani jäänud füüsikutele segaseks. Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega. See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu sama palju elektrit, kui seda toodab terve Hollandi riik. [2] 1.5 Klaasi lõikamine Klaasi lõikamine toimub spetsiaalsetel tööpinkidel, mis on juhitud arvuti poolt ([3]Pilt 1. Klaasilõikamis masin [3]Pilt 1). [3] Klaasimeistril on lõikusseadmed: float klaas- jumbo mõõt 3210 x 6000 mm lamineeritud klaas - jumbo mõõt 3210 x 6000 mm tuletõkestusklaas - saagimise max mõõt 2200 x 3200 mm
1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus
annaabi.ee 
