SISSEJUHATUS Klaas on osa meie keskkonnast. Klaas kui vanim tehismaterjal leiutati V- IV aastatuhandel Egiptuses ja Mesopotaamias. Iidseimad klaasesemed olid helmed, amuletid ja muud ehted. Eestis tunti tehisklaasi I aastatuhandel mujalt toodud ehteina. Varaseim klaasikoda oli 17.saj. Hiiumaal, kus peale tahvelklaasi ja laboratooriuminõude toodeti ka kunstilise kujundusega lauanõusid (kanne, peekreid) ning maaliti vitraaže. Kõrgetasemelised olid J. Lorupi klaasitehase lihvitud, graveeritud ja maalitud klaas- ning kristalltooted. Esineb nii värvitut kui värvilist klaasi, matti ja läbipaistvat klaasi. Klaas on vastupidav, õhuline, valgust läbilaskev, omapärane oma kuju ja vormi poolest. Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada
O-I oma klientidele võimaluse viia nende tooted tarbijateni parimat maitset, puhtust, visuaalset veetlust või väärtust pakkuvas pakendis. 1903.a. asutatud O-I on enam kui 100 tegutsemisaasta jooksul laienenud 22 riiki omades rohkem kui 80 tehast üle maailma. Ettevõttes töötab ligi 25 000 inimest. 2007.a. käive oli 7,6 miljardit USA dollarit. Euroopas on ettevõttel 38 tehast 11-s riigis ning ligemale 9 200 pühendunud töötajat.1995.a. ostis O-I Järvakandi Klaasitehase Eestis, kus täna töötab üle 140 inimese. Lisainfo ettevõtte kohta Internetis: www.o-i.com. Seoses töömahu suurenemisega ootab O-I Production Estonia oma meeskonda KONTROLLER Т.KARM 30 KONTROLLER Sa kuulud finantsmeeskonda Järvakandis, Raplamaal. Sinu peamisteks ülesanneteks on kontrollingu teostamine tootmise ja müügiosakonnas. Sa koostad igakuiseid raporteid finantsjuhile ja peakontorile Šveitsis.
liivkann, võsu-liivsibul, tatari põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. Kaitseala lõunaossa jäävad Vastseliina ordulinnuse varemed. Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt. Peale vanade kaevanduskäikude on Piusa jaamast lõunapool geoloogiliste uuringute otstarbel rajatud kolm tehiskoobast. Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid
annaabi.ee 
