- taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. 66. Millised on plastide põhilised omadused? Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised, soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende tugevus väheneb teatud aja möödudes ning temperatuuri ja erinevate keskkondade toimel. 67. Mis on komposiitmaterjalid?
7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi
7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi
7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 8-18). Klaasistumistemperatuuril (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 8-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa*s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) hakkab deformeeruma
(K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Sulatatud kvarts,Kvartsklaas,Boorsilikaatklaas,Aknaklaas,Klaaskiud,Optiline klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks,kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 12-18). Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi
annaabi.ee 
