Ta oli hämmastunud kergelt kiirgavatest, sillerdavatest värvidest Rooma ja Süüria klaasidel ning soovis avastada selle saavutamise viise. Ta armastas klaasi võlusid, mida oli maailmas näinud ning tuli ideele taaselustada mujal maailmas hüljatuks jäänud vitraazitegemiskunsti Ameerikas. (lk 17-18, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Tiffany asus tegelema klaasi tehnoloogiaga kolmes liinis: klaasimaaliga, vitraaziga ja uute klaasisortide väljatöötamisega (M. Saare). Osates värvidega meisterlikult ümber käia, leidis Louis ennast sisakujundaja rollis. 1871. aastal valiti Louis Comfort Tiffany Rahvusliku Disaini Akadeemia osanikuks. Rikaste seas olid Louis Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi,
Ta oli hämmastunud kergelt kiirgavatest, sillerdavatest värvidest Rooma ja Süüria klaasidel ning soovis avastada selle saavutamise viise. Ta armastas klaasi võlusid, mida oli maailmas näinud ning tuli ideele taaselustada mujal maailmas hüljatuks jäänud vitraažitegemiskunsti Ameerikas. (lk 17-18, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Tiffany asus tegelema klaasi tehnoloogiaga kolmes liinis: klaasimaaliga, vitraažiga ja uute klaasisortide väljatöötamisega (M. Saare). Osates värvidega meisterlikult ümber käia, leidis Louis ennast sisakujundaja rollis. 1871. aastal valiti Louis Comfort Tiffany Rahvusliku Disaini Akadeemia osanikuks. Rikaste seas olid Louis Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi,
+2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma
+2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma
+2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 8-18). Klaasistumistemperatuuril (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 8-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa*s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised
klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks,kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 12-18). Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus
annaabi.ee 
