kätte hukkus ka miljoneid kodanikke. Üheks suureks probleemiks oli saanud ka toidupuudus, kui mõelda enamjaolt vaid sõdivate meeste kõhtudele, mitte tavakodanike omadele. Samas peab ka tänulik olema, et see jube sündmus ajaloos aset on leidnud, tänu sellele on suurte impeeriumite varjust vabanenud paljud rahvad ja riigid. Tsehhoslovakkia, Ungari ja Austria suutsid end jalgele ajada ja iseseisvuse välja võidelda. Tänu sellele suurele sõja järgsele klaarimisele ja segadusele suutis ka Eesti välja kuulutada iseseisva riigi- Eesti Vabariigi, mis leidis aset 24.veebruaril 1918. aastal. Olen arvamusel, et selles sõjas leidus nii võitjaid kui kaotajaid. Rõõmustada võisid väikeriigid ja ühendriigid, kes suutsid kasulõigata valitsevast olukorrast. Kuid kindlasti ei tohi unustada, kui palju inimelusid sellel perioodil hukkus, kui palju läbielamisi tavakodanike jaoks, eluaegseid
korrelatsioonis meeskonnatöö tulemustega, vähendades töötajate individuaalset vastutustunnet (Pierce, Jussila, Cummings, 2009, 477 - 496 ) · tuginedes töötajatevaheliste võmalike konfliktide lahendamisel töökollektiivi kui terviku hea funktsioneerimise eesmärgile, mitte niivõrd töötajate omavaheliste arusaamatuste klaarimisele (Somech, Desivilya, Lidogoster, 2009, 359 - 378) ühine eesmärk loob reeglina ka laheda ja usaldusliku õhkkonna (Puranam, Vanneste, Bart, 2009, 11 - 31). · korraldades ühise probleemi lahendamiseks ,,ajurünnakuid" ägedaid ideede genereerimise ja nende ümberlükkamise või heakskiitmise ümarlauavestlusi (Messmer, 2003, 32 - 33).
Sarnaselt jaotatakse konflikte sisulisteks ja emotsionaalseteks. Sisulistel konfliktidel on põhiküsimus konkreetselt määratav. Emotsionaalsete konfliktide puhul on põhiküsimus vastaspoole mingi omadus või käitumisviis, mis puudutab teist osapoolt. Konflikti arenedes võib sisuline konflikt areneda emotsionaalseks, see tähendab, et asiste asjade klaarimiselt liigutakse omavaheliste 8 suhete klaarimisele. Pondy jagab konfliktid latentseteks (varjatud) ja manifestseteks (avalikud). Pondy jagab liikumise varjatud konfliktist avaliku konfliktini viieastmeliseks protsessiks: 1. latentne konflikt 2. tajutud konflikt 3. kogetud konflikt 4. avalik konflikt 5. konflikti järelmõjud Psühholoogilistes käsitlustes ollakse seda meelt, et kõik konfliktid on seotud inimese hingeeluga. Sellest tulenevana jagab Mentoz konfliktid välimisteks ja sisemisteks.