Samuti erineb liikide vahel geeniekspressiooni muster ajaliselt ja ruumiliselt. Hajuskordused: Transposeerumise tagajärjel on inimgenoomis umbes 45% kordusi, hiires 35%. Ka LINE järjestusi inimeses rohkem. Suurim erinevus SINE levikus. Inimesel üks (Alu), hiirel neli perekonda. Mis eristab meid genoomsel tasandil inimahvidest: Kas on toimunud divergents klaadidena või on toimunud üheaegne lahknemine (trihhotoomia). Enamik andmeid viitab Homo-Pan ühisele klaadile. Näit. 0,1 Mb autosomaalse fragmendi translokalisatsioon Y-kromosoomi H-P klaadis, Divergents H-P ja H-G vahel vastavalt 5-6 MYr ja 7-8 MYr tagasi. Liigiteke algas arvatavasti väikestest tsütogeneetilistest erinevustest (inversioonid) ja/või varajast embrüogeneesi reguleerivatest geenidest. 95% simpansi genoomist saab otseselt järjestada inimese omaga. Järjestuses erinevus 1,2% (35 mln.). Ülejäänu tekkinud indelite tulemusena (3%, 5 mln.) ja duplikatsioonid (2,7%). Inimesel esinevad
liitkäbisid Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed. Juhtkoes trahheiidid Tolmutorud olemas 31. APG APG III - on kolmas, kõige uuem, peamiselt molekulaar- fülogeneetilistel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009. aastal. Kladistika meetoditega loodud fülogeneetilised puud: monofüleetilised rühmad sünapomorfid Kõigile klaadidele ei jätku hierarhilise süsteemi taksoninimesid e. kategooriaid (selts, klass jne) Vahel ei anta mõnele klaadile taksonoomilist taset ja käsitletaksegi seda lihtsalt klaadina Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust: ülemselts, ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas)
liikumiseks kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92. Käsnad ( Porifera ): erinevusi teistest hulkraksetest, ja ühist ainurakse esivanemaga. Asümmeetrilised. Nende kehas on vaid viit tüüpi rakke (selgroogseil on tüüpe kuni paarsada). Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel
annaabi.ee 
