piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristisirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Õhk Langemisnurk 0 15 30 45 60 75 90 ° ° ° ° ° ° ° Klaa Murdumisnurk 0 10 20 28 35 40 42 s ° ° ° ° ° ° ° Õhk Langemisnurk 0 10 20 28 35 40 42 ° ° ° ° ° ° ° Klaa Murdumisnurk 0 15 30 45 60 75 90 s ° ° ° ° ° ° ° Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire.
6 ast al 1 863. a ANE rd selt R ULD LIS ko A i es ma VÄGA H A KAL Leit VÄG päik e jood sepatar L AD is e vorm ed, laag id r klaa eli moot id s o vere ide katte ri laagri - d d peeg ja kopsu A l sula ite valm uuringu m i d plom ites (ha stamine TUS b m akts eerimis ba e s pool ptorilisa ulmid)
kõlas; teised jäetakse analüüsis kasutamata. Sellisel viisil saadakse ana- lüüsi tulemusena küll ainult üks kladogramm, kuid suur hulk informatsiooni jääb kasutamata, ja iga väljajätmise põhjenduseks on ju ad hoc hüpotees, mis on vastuolus säästuprintsiibiga. Et meetod on liiga jäik, on analüüsi tehtud mitmes osas. Esialgsel analüüsil saadud klaade on edasi analüüsitud ükshaaval, alustades jälle kõigi tunnuste hõlmamisega ja neist antud klaa- dile kohase kliki väljaselgitamisega. Meetodit arendas J. Felsenstein (1978), kasutades lävemeetodit (thres- hold): mistahes tunnusel võib sellises analüüsis olla teatud, üldisena kõigi tunnuste jaoks ette antud arv homoplaasiat (paralleelsust ja reversi- ooni); alles selle ületamisel jäetakse tunnus kasutamisest välja. Klikimeetodid mitmetes oma teisendustes on rakendatavad juba mainitud programmiga PHYLIP; nagu märgitud, on need kasutatavad eelkõige väikese
– et tappa sellega looduslik met- Eestis saadaolevaid veiniklaase too- sik pärm, mille tegutsemise tule- dab Austria firma Georg Riedel. Ta mus on kunstpärmiga võrreldes et- on töötanud välja eri veinitüüpidele tearvamatu. Vääveldioksiidi või- ja viinamarjasortidele mõeldud klaa- dakse veinile lisada käärimise ajal, sid. See pole mingi veidrus ega sa- et tappa käärimisbakterid. Sellist lateadus, vaid klaasi kuju lähtub fü- meetodit on kasutatud käärimise sioloogilisest tõsiasjast, et erinevaid