olevat otsene tõlge inglise keelest (,codeswitching). Rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses on pealtnäha lihtne nähtus, kuid kas tegelikult toimub kõneleja teadvuses ümberlülitamine (switching), mis sarnaneb lüliti lükkamisega ühest asendist teise? Veel on kasutusel terminid code-ntixing, coda alterncition, code-shift, code- blend jne. Clyne nimetab niisugust segadikku ärevust tekitavaks, kuid ei suuda pakkuda midagi vastukaaluks. KKMi on seni võrdlemisi vähe tuntud ja seda on vähe rakendatud. On raske öelda, miks see nõnda on. Kuna Johanson on türkoloog, siis kasutas ta mudeli sõnastamisel türgi keele kontaktide näiteid, kuid sellegipoolest on KKM sõnastatud üldteoreetiliselt ja ka mitte- türkoloogile piisavalt läbipaistvalt. Seni on KKMi kasutatud enamasti türgi keelte kontaktide kirjeldamiseks. KKMi kõige uuem põhjalik analüüs teiste kontaktlingvistika mudelite
järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 1.Valitsusasutused: EV Riiklik Maa-amet, Keskkonnaamet (KKA), Keskkonnainspektsioon 2.Riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, KKMi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3.Riigi tulundusasutused ja äriühingud: RMK, SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ Geoloogiakeskus, AS Ökosil. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)- loodi 1999, 29% Eestist RMK hallata. Keskkonnainspektsioon- on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades
Sellised on näiteks Amishi usulahku kuuluvad Pennsylvania sakslased, kes pole rohkem kui 7 põlvkonna jooksul assimileerunud. 2. Mis on koodivahetus ja kuidas käsitleb seda koodikopeerimise mudel? Anna Verschiku artikli põhjal (Koodikopeerimise mudel: tõlgendades keelekontakte mikrotasandil. Teoreetiline keeleteaduis Eestis II. 2006. Lk 97-111.) „koodivahetus"tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires. Koodikopeerimise mudeli üldiseloomustus KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puht keelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne Termin „kood" tähistab keelekuju, sotsiolingvistiliselt nõrk kood on A ja sotsiolingvistiliselt tugev kood on B