Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kkg" - 7 õppematerjali

kkg

Kasutaja: kkg

Faile: 0
Muldade tabel
2
pdf

Muldade tabel

muld Kh"g Gleistunud õhuke paepealne muld E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld E3o Tugevasti erodeeritud leostunud ja leetjas muld Kg Gleistunud rähkmuld E3I Tugevasti erodeeritud kahkjas leetunu ja leetunud muld Kkg Gleistunud klibumuld D Deluviaalmuld Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Dg Gleistunud deluviaalmuld Kog Gleistunud leostunud muld DG Deluviaal-gleimuld KIg Gleistunud leetjas muld Ag Gleistunud lammimuld

Maateadus → Mullateadus
59 allalaadimist
Orgaaniline keemia
32
doc

Orgaaniline keemia

R - universaalne gaasikonstant. Rahvusvahelises ühikute süsteemis (SI) R = 8,314 J/molK või R = 8314 Padm 3 /molK. Praktikas kasutatakse sageli ka väärtust R = 0,082 dm atm/molK. 3 Lahuseid, mille osmootsed rõhud samal temperatuuril on võrdsed, nimetatakse isotoonilisteks lahusteks. Näide 1. 12 g sahharoosi (M = 342 g/mol) lahustati 200 g vees. Arvutage lahuse külmumis- ja keemistemperatuur. K k (H 2 O) = 1,86 Kkg/mol; K e (H 2 O) = 0,516 Kkg/mol. Lahendus. Lahuse külmumistemperatuuri alanemist ja keemistemperatuuri tõusu saab arvutada järgmiselt: T = iKm. Sahharoosi kui mitteelektrolüüdi korral i = 1. Kõigepealt arvutame lahuse molaalsuse. 12 g n(sahharoos) = = 0,0351 mol on 200 g ehk 0,200 kg vee kohta. 342 g/mol 0,0351 mol mol cm = = 0,175 .

Keemia → Keemia
95 allalaadimist
Metsakasvukohatüüpide taimkatte ja mullastiku kokkuvõtlik tabel
12
ods

Metsakasvukohatüüpide taimkatte ja mullastiku kokkuvõtlik tabel

Porss + Muld Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Kh + + Khg + Gh + Gh1 + K + + + Kk + Kg + + Kkg + Gk + + + Gk1 + Ko + Kog + Go + + + Go1 + + Kl + +

Metsandus → Metsamajandus
19 allalaadimist
Mehaanika kordamine
26
docx

Mehaanika kordamine

P  m( g  ) Nõgu läbides keha raskusjõud suureneb r v2 g Keha on kaaluta olekus kui raskuskiirendus on võrde kesktõmbe kiirusega r Hobuse mass on 500 kg milline on tema raskusjõud? Antud: m=500 kg F=? F=m*g 500*9,8=4900 N Milline on 65 kkg massiga inimese kaal liftis kui kiirendus on 1,3 m/s2 laskumise algul Antud m1=65kg a=1,3 m/s2 m2= ? P=m(g-a) P=65(9,8-1,3)=552N F m F=mg => g M=552/9,8 = 56,4 kg Sõiduauto mass on 1,4 tonni milline on auto kaal kumeral sillal kui silla kõverusraadius on 112,5 m ja auto kiirus on 108 km/h Antud m= 1,4 t = 1400 kg r = 112,5 m v= 108 km/h = 30 m/s v2 P  m( g  ) r 30 2

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Maatrikstabel
10
pdf

Maatrikstabel

Kh''g Gleistunud õhuke paepealne muld lul Kg Gleistunud rähkmuld lul K'g Gleistunud väga õhuke rähkmuld lul K''g Gleistunud õhuke rähkmuld nd K'''g Gleistunud keskmise sügavusega rähkmuld nd Kkg Gleistunud klibumuld lul Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld lul Kog Gleistunud leostunud muld nd Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld nd K(o)g Gleistunud küllastunud muld nd KIg Gleistunud leetjas muld nd

Loodus → Eesti mullastik
128 allalaadimist
Valemid ja Funktsioonid 1
80
xlsx

Valemid ja Funktsioonid 1

11. Tuulekoja mono m3 2.8 kõik millise armatuuri trep kg 223 hvi ning vali 12. Vahelagede mo m3 24 hmitamine) armatuuri 50kgkg 1200 13. Monoliitsed r/ m3 11 armatuuri 80 kkg 880 14. Columbia silluste paigaldamine CKS 15-1,0-19tk 5 dusmärk, seejärel 15-1,2-190-24 tk 2 vajalik lahter või 15-2,0-190-24 tk 2 utamiseks sisesta 30-1,0-190-24 tk 1

Muu → Andme- ja tekstitöötlus
24 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Kastikuloo-kuusik Kastikuloo-sarapik 1.3. LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul) Reljeef: tasane või laugelt nõgus paetasandik. Muld: Esineb nii gleistunud muldi (gleistunud väga õhuke paepealne muld Kh´g, gleistunud õhuke paepealne muld Kh´´g, gleistunud väga õhuke rähkmuld K´g, gleistunud õhuke rähkmuld K´´g, gleistunud keskmise sügavusega rähkmuld K´´´g või gleistunud klibumuld Kkg) kui ka gleimuldi (väga õhuke paepealne gleimuld Gh´, õhuke paepealne gleimuld Gh´´ ja õhuke rähkne gleimuld Gk´´). 5-30 cm tüsedune A- või AT- horisont on huumusrikas ning lasub pealispinnalt porsunud kollasel, mõnevõrra murenenud pael, harvem vettpidaval savisel rähal. Veereziim: vee äravool on aeglane või takistatud, eriti dolomiidist aluspõhja korral. Kevadel on muld veega küllastatud, kuivadel perioodidel aga võib niivõrd läbi kuivada, et

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun