asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse,
-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. 1974.-1982. aastal uuriti linnust üsna põhjalikult ning loendati umbes 90 elamukohta tähistavat kivivaret. Elamud olid väikesed, nelinurksed, rõhtpalkidest ilma korstnata suitsutoad. Taganurgas, suuga ukse poole paiknes kerisahi, selle ees koldel valmistati süüa, nii nagu ka hilisemas taluelamus. 19. sajandil elas linnuses metsavahi pere, kelle eluase oli idavärava lähedal ja kes keskaegset kalmistuala kasutas põlluna, hiljem heinamaana. Varbola Vahvad Vennad Varbola Vahvad Vennad (VVV) on Varbola linnuse kandis elavate või siit pärit meeste ühendus,
karu murdnud maha ühe vaese mehe poja. Ahastuses mehe needmise peale söönud karu ka oma isanda ära ja muutunud kiviks. Trepimägi Kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku idakaldal. Siin asub rändrahn Neitsikivi, astmeline järvekallas kannab Trepimäe nime. Rand on kohane suplemiseks. Tondisaar Vähem kui poolehektarine saareke ulatub mõne meetri üle Võrtsjärve pinna. Saar võib olla jäänuk suuremast pinnavormist, seda ümbritseb roogu kasvanud madalik ja mitu kivivaret. Tondisaar on pakkunud varju üksinduseotsijaile. Rajatud on puhkekoht lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega. Mustjärv Väike rabajärv umbes 2 km Võrtsjärvest idas. Umbes 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik. Vee äärde pääseb põhjakaldalt, muidu piirab järve õõtsikuriba. Mustjärve ääres kohtab rohkesti kopra tegutsemisjälgi. Mustjärve ümbruskonnast võib korjata rabamurakaid, jõhvikaid, pohli, mustikaid ja seeni. Tulimägi
annaabi.ee 
