Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Lisaks reljeefile levis ka
Kui A. Eilart koguduses tööd alustas oli seal 25 liiget. 1943.aasta aruandelehele oli kantud juba 5030 inimese nimed. Pärast Rahukiriku staatuse omistamist ehitati kirik põhjalikult ümber ja pühitseti 27. septembril 1931. aastal. Nissi Avati 18.06.1933 Punasest graniidist mälestusmärk asus Nissi kiriku esisel platsil. Ehitustöödeks sõlmiti 1933. aastal leping arhitekt Karl Lüüsi ja kujur Richard Hammeriga. Sammas koosnes kahest teineteise peale paigaldatud kivitahukast, mille ülemisel plokil oli langenud sõdalase bareljeef. Monument avati 18. juunil 1933. aastal, selle pühitses EELK Nissi koguduse õpetaja Julius Voolaid. Nissi täitevkomitee korraldusel tõmmati sammas 1946. aastal traktoriga pikali. Selle tükid veeti surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi
* Skulptuurikunstis võib eristada erinevaid suundasid : 1 teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi range, suursugune ja üldistatud nt sfinks (inimese pea ja lõvi keha, seisab Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja
· Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena · Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos · Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis · Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist) · Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis · Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile · Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all · Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist · Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid
annaabi.ee 
