moodustavad kivimid lagunevad. Murenemine võib olla nii füüsikaline(tuul,vesi,jää) kui ka keemiline(keemilised reaktsioonid). Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladustumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumisel. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus. Sisaldavad tihti ka loomade ja taimede kivistusi. Moodustuvad 5% maakoore massist kuid katavad ligikaudu 75% maast. (lubjakivi, kips,dolomiit). Moondekivim on kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri tingimustes moondunud kivim(kilt,marmor, gneiss). 52. Muld, mullateke, mullahorisondid Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.1-1,5 sügavuseni.
käigus tekkisid eeldused elu tekkeks. *bioloogiline evolutsioon elu tekkis vees 3 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusorganismid olid prokarüoodid (tuumata bakterid). Edasi eukarüoodid. Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid: *paleontoloogilised ehk fossiilid Maa koores leidub väljasurnud organismide kivistusi. Mida sügavamal on kiht, seda primitiivsema ehitusega on organismid. *organismide homoloogilisus elundite põhisarnasus ehituses (kopsud hingamiseks) *rudimendid elundid, mis ei täida oma funktsioone (silmahambad, kolmas silmalaug) *molekulaarbioloogiline valgud ja DNA molekulid, erinevatel organismide, on sarnase ehitusega. 2.Ülesanne: kui üks vanematest on homosügootne lokkisjuukseline ja teine sirgejuukseline, siis nende lapsed on kõik laineliste juustega
korrektsele, tugevale fikseerimisele. Veel tuleb jälgida lahase ja vaakummadratsi kasutamisel patsiendi õiget asendit, sest transport kiirabiautoni võib olla pikk ja patsiendi jaoks vaevaline. Elevaatoriõnnetused Elevaatoreid ehitatakse mitmesuguste teraviljade ladustamiseks. Õnnetuste põhjusteks elevaatorites on sageli selle töö häired, kui ladustatav vili kivistub niiskuse või ebakorrapärase terasuuruse tõttu. Selliste häirete korral tuleb elevaatori sisse minna, et kivistusi eemaldada. Kõige sagedasem õnnetuste põhjus on elevaatorisse sisenemine ilma turvavarustuse, sobiva hingamiskaitseseadme ja järelevalveisikuta. Ka ebapiisavad või puuduvad tehnilised seadmed elevaatorites põhjustavad ikka ja jälle raskeid vahejuhtumeid. Ladustatud materjali ummistuste kõrvaldamine ladustuskohtadest allpool põhjustab õnnetusi, mille korral inimesed jäävad varingu alla. Elevaatoris vilja alla mattunud inimese päästmine on pääste- ja kiirabimeeskonna jaoks üks