sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm,
veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. JOONIS 9.2.2. Mördist proovikuupide valmine (kuubi serva pikkus 7,1cm). Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Tsemendimördi tugevust võib ligikaudselt leida järgmise valemiga: R28 0,25 Rt (T / V ) 0,4 ...( N / mm 2 ) ,kus R28 - eeldatav mördi tugevusklass, Rt - kasutatava tsemendi tugevusklass, T/V - tsemendi ja vee kaaluline suhe.
Betoon tihendatakse vibraatoriga (läbimõõt 20 mm). 65. Pärast valamist tuleb laotavad seinad puhastada kohe betoonipritsmetest. Selleks kasutatakse karedat harja. Talvetingimuste mõju 66. Kui õõnesplokkmüüri laotakse talveolu- des, ei tohi plokid olla märjad, jäätunud ega lumised. Lume ja jää kõrvaldami- seks tuleb tarindeid soojendada. Erilist tähelepanu tuleb talveoludes pöörata betooni piisavale kivistumisele. Kui tem- peratuur langeb alla +5 °C, tuleb raken- dada meetmeid betoonivalu kaitsmi- seks ja hoolitseda tarindi soojendamise eest. Vahesein 69. Hüdroisolatsiooni peale laotatakse mör- kihtide nurgaplokid risti. Emastapp jäe- Ladumise alustamine dikiht ja suundnööri järgides laotakse esi- takse nurgas väljapoole. Sirged seinad 67
Mörte võib~almistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm2), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumis-tingimused, võrreldes müüris kivistumisele Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tsemendimärdi ligikaudset tugevust võib leida järgmise valemiga 45. Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine Plastsus iseloomustab mõrdi töödeldavust. Eriti tähtis on plastsus krohvimõrtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi (cm-tes) · Tellismüüritise mört 9...13 cm · Paekivimüüritise mört 4...6 cm
Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5...10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega
Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele. Elastsusmoodul (E)- Rõhu kasv pinge kasvu kohta, tänu millele seotud tugevusega. Tuntud kui Youngi moodulina . Plastiline moondumine algab kui väline jõud on suurem kui survetugevus. Mooduli suhtarv on E/UCS. Enamikel kividel umbes 300, üle 500 mõningateltugevatel, jäikadel lubjakividel, alla 100 deformeeritavatel kivimitel, savidel. Tabelites on küll enamike kalju kivimite tugevus näitajad olemas kuid neisse tuleb suhtuda skeptiliselt.
annaabi.ee 
