ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest
kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt
Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust. (Tokko, 2009) Lisad Lisa 1 (Mammut) Lisa 2 (Plateosaurus) Lisa 3 (Hypsilophodon) Kasutatud kirjandus Internet:
annaabi.ee 
