· pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein
*seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat väiksemat auku, kuid enamasti on müüritises avadeks ukse- või aknaaugud. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid, mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele. Talasilluse tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Talasilluse ülesandeks on ava kohal võtta vastu temale mõjuvatest jõududest tekkinud pinged ning need suunata edasi tugedele. Tänu talale mõjuvatele jõududele hakkab tala läbi painduma. Läbi paindudes tekivad tala peale survejõud ja tala alumisse ossa tõmbejõud. Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on tõmbepinged kõige suuremad pannakse ka kõige rohkem armatuuri (pingete suurus ja asukoht arvutatakse välja) .
9. Hoonete konstruktiivsed elemendid 9.1. Talade toetamine müürile 25 9.1.1. Talade toetamine otse müürile 26 9.1.2. Talade toetamine toetuspadjale 26 9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused.
tööle ava kohal kandva elemendina. Sellise silluse peal peab olema vähemalt ava laiuse kõrguses avadeta vaba müür (ilma lagede koormuseta). Sillus projekteeritakse sellise müüri kaalule. Ava laius ei tohiks olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused, kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile).
omas pinnas. konstrueerimisel tuleb erilist Kohapeal tehtud sillused - 21. Jäiga konstruktiivse tähelepanu pöörata seinte ja Raudbetoonsillusele tehakse skeemiga hoone pingete lagede omavahelisele kohapeal raketis ja sillus jaotus põikseintes ankurdamisele. valatakse kohapeal. tuulekoormusest: arvutustes 23.Hoonete konstruktiivsed Armeerimata kivisillused (3 vaadeldakse põikseina kui elemendid ja nende sõlmed joonist) - Armeerimata vertikaalset konsooli. Kuna sillused. Sillusteks kivisilluse töötamise eelduseks põikseina ristlõige on suur. nimetatakse avade sildamiseks on kaareefekti tekkimine Kontrollitakse tema eri osade tehtud konstruktsioone. vastavas müüritise osas. tugevust eraldi
annaabi.ee 
