19 Tegevus Saaremaal KANUU-VIRGESTUSMATKAD. Kanuud 3-18 inimesele. Sobivaim periood kanuusõiduks aprillist oktoobrini ning pehmetel talvedel aasta läbi. Trassil läbitakse üht Saaremaa suurimat jõge, omapärast Nasva jõge ja sisejärvi Suur-Mullutu, Vägara ja Linnulaht. Meeliköitev loodusmaastik, linnustik. Põduste jõel möödutakse Eesti pikimast kivisillast (105 m), ehitatud 1813.a. KANUU (kolmekohaline, sobilik kalapüügiks ja loodus- ning linnuvaatlusteks siselahtedel- järvedel) rent 350 EEK/reis. Vajadusel transport tellimuskohta 8 EEK/km. Kanuud 3-18 inimesele, turvavarustus. Kalapüük, linnuvaatlus, fotoretked. 20 MERE- JA ELAMUSMATKAD VÄIKESAARTELE, KALASTUS- JA SUKELDUSREISID.
Koju tulles asus kohe paisjärve kalda äärde aeda rajama. Reljeef oli siin künklik, domineeris pöögimets. Hiljem on siia palju eksootilisi puid- põõsaid juurde istutatud. Ümber järve lookleb teerada, mida mööda kõndides avanevad jalutajale erinevad maalilised vaated. Sümboolikast. Järve ümber rajatud ansambel on loodud Virgiliuse poeemi "Aeneis" järgi, sümboliseerides Cumae sibülli seiklusi Aeneist allmaailma saates. Palgatud arhitekt projekteeris koopia Palladio kivisillast Itaalias (Vicenzas), siin on ka klassikaline Apollo tempel, Flora tempel, obelisk, gooti stiilis kolmnurkne torn. Kõik need ehitused äratavad jalutajas erinevaid assotsiatsioone ja panevad vaikselt mõtisklema klassikalistel teemadel. Suurimaid atraktsioone Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 123 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
.. venelased, sakslased, poolakad... kõik särgiväel, õllekorvid lootsikus... ise trimpavad, laulavad. Rahvas istub kaldal, kuulab. Mine katsu veel seal ujuda! Kohe mõlaga pähe, muud midagi. Ja ära piiksatagi, muidu saad paremini... Aga nüüd pole suuremat midagi, sellepärast pöörame siit paremat kätt, sest kaua sa ikka jõge vahid, vesi nagu vesi kunagi. Juba eile nägid teda. Puusilda tead sa ka! Mineval kevadel pidid jäätükid teise kaasa viima. Ega ta kivisillast kaugemale poleks saand, seal oleks ta ikkagi toppama jäänd. Küll nagises, aga paigal püsis. Eks näe tuleval kevadel! Ükskord läheb ta ikkagi, see on minu arvamine." Nõnda vestes viis Tigapuu oma kaaslase läbi lühikese põiktänava kuhugi pikemale ja suuremale, kus pöördusid jällegi paremat, nii et nad nüüd läksid Indreku arvates otse samas suunas, kust nad praegu olid tulnud. Minnes tegid nad veel paar väikest võnku ja nõnda jõudsid