Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922. aastal avastas Carter Tutanhamoni hauakambri, kuid alles 1925. aasta oktoobris oli tal võimalik see avada. Kolme sargaga kivisarkofaagi ümber oli kolm puitkirstu, mis tuli esmalt eemaldada, keskmine uks oli suletud rikkumata pitseriga, mis tõestas, et muumia on olemas ja seda on võimalik näha. Seesmise kuldsarga peale oli valatud suurtes kogustes salvimisõli seeläbi oli see tugevasti kokkukleepunud keskmise sarga põrandaosaga. Lõpuks see siiski eemaldati ning Tutanhamon nägi päevavalgust. Muumiat hakati uurima 11. novembril 1925, kell 9.45. Haudasängitamisel oli valatud muumia rinna ja vaagnapiirkonda rohkesti
Cheopsi püramiidi tipus on umbes 10 ruutmeetrise läbimõõduga plats. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm väiksemat püramiidi. Arvatakse, et sinna on maetud kuningas Cheopsi kolm tähtsamat kuningannat. Puudub kindel teave püramiidi ehitamise esialgsest eesmärgist. Väidetakse küll, et tegemist oli vaarao hauakambriga, kuid mitte ühestki püramiidist pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. saj. sisenes püramiidi esimene teadaolev uurimisrühm, kes leidis eest tühja kivisarkofaagi. Püramiidi sees asuvad veel hiigelraidkujud, mis oli viiekordse maja kõrgune. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli.Kui püramiidi kuldtahvlitega tipp päikeses särab, siis tähendab see päikesejumala ja maa valitseja igapäevast ühinemist. (5, 8, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995) Chephreni ehk Hafra püramiid.
jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818 aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja kivisarkofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maail- ma kompaktseim ehitis.( Kinggi 1996:26-30) Kolmandaks Giza püramiidiks on vaarao Mykerinose püramiid (Cheopsi teine poeg). See on juba tunduvalt väiksem. Esialgiu oli ta 66,5 meetrit kõrge, praegu ca. 4 meetrit madalam. Ligikaudu 20 meetri kõrguseni oli püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Püramiidi mainib juba "araabia Herodotos",
annaabi.ee 
