maadele. Kaheksa meetri kõrgusse punasest graniidist sambasse raiutud tekst ütleb kõik: ''Siin murti vaenlase pääletung ja algas meie vägede võidukäik 4. jaanuaril 1919.'' Mälestusmärk sai valmis 1940. aastaks. Avapidustused pidid toimuma 23. juunil, kuid ''vabastajad'' tõmbasid sellele kriipsu peale. Sammas jäigi ametlikult avamata. Ka Lahinguvälja raudteepeatus nimetati ümber Vikipaluks. Sammas õhiti 1944. aasta lõpus. Kivirusu kasutasid seltsimehed oma ''datsade'' ehitamiseks. Kivitahukaid vedeles veel 1977. aastalgi mõne suvila õues või aia ääres. Säilinud tahutatest tehti uus mälestusmärk, mis avati 23.juunil 2000. aastal. Kivvi raiuti algupärane tekst. Orginaalsuuruses mälestusmärk jäi taastamata rahapuuduse tõttu. Keila koolimaja Avati 21.09.1930 Tavaliselt püstitati langenutele mälestussambaid ja -tahvleid, kuid esines ka juhtumeid, kus
Prahist, mis tidab kiku, leitakse pitseeritud ukse tkid ja purunenud alabasternud. Nib, et hauakambrisse on siiski sisse murtud ja see hiljem taas pitseeritud. 26. november 1922. Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud. Aeglaselt, meile nis, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati kigust kivirusu, mis sulges ukse alumist osa, kuni lpuks seisis meie ees kogu uks. Otsustav silmapilk oli saabunud. Vrisevi ksi tagusin ma vasakusse lemisse nurka vikese avause. Pimedus ja thjus nitasid, et nii kaugele, kui lbipistetud raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid
sambla varrel. Risoidvilt risoididest moodustunud tihe kate sambla varre ümber. Risoom maa-alune vars, millesse võivad koguneda varutoitained taime talvitumiseks. Sageli paljunevad taimed risoomide abil vegetatiivselt. Rood e. leherood lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. Roodumist vt. joonis I. Roots varreke, millega leht kinnitub taime varrele või oksale. Rähk - karbonaatsete kivimite murendi teravakandilistest tükkidest koosnev kivirusu. Sandur liustiku sulamisveest settinud liiva-, kruusa- ja veeristikuala. Saponiinid glükosiidid, mille vesilahused vahutavad nagu seep. Saponiinid toimivad köhavastaselt ja taimed, mis neid sisaldavad ei ole mürgised. Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas.
annaabi.ee 
