kolmveerand on haritav maa. Ülejäänud ala on karja- või rohumaadena. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu – põhjaosa. 4.1. Maastik Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik
14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate? Peamine pinnakattematerjal on moreen (sorteerimata kivimiosakeste segu mille mandriliustik ületatud relieefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas). Põhja- ja lääne Eesti lubjakive katab hallika värvusega kivirohke moreen. Lõuna eesti liivakivide peal on see punakaspruun ning suhteliselt kivivaene. 16. Kuidas muutub pinnakate paksus Eestis, kui liikuda põhjast lõunasse? Põhja ja kesk eestis on 2-3m paksune ja Lõuna eestis 5-10m paksune. Põhja eesti tuli enne veest välja ja lõuna eesti hiljem. 17. Mis on pinnavorm? Kuidas neid liigitatakse? Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest
Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt
annaabi.ee 
