Menhir on üksik suur püstine kivisammas. Nimi tuleneb keldi keelest ja tähendab ,,pikk kivi". Menhireid leidub Lõuna-Inglismaal ja Bretagne´i poolsaarel Prantsusmaal. Vormilt keerulisem on dolmen (keldi keeles ,,kivilaud").Dolmen koosneb kahest menhirist ja nende peale asetatud kiviplaadist. Kui on kasutatud menhireid ja dolmeneid, siis on tegemist kromlehhiga. Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges. See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.
17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud. Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta
Kasutati põlluharimisel leitud kive põllupeenarde tegemiseks, mille laius võis olla kuni 3 meetrit ja kõrgus paarkümmend sentimeetrit. Individuaalsed põllud olid suhteliselt väikesed: 20m x 20m. Süsteemitud põllud nagu meil kannavad nime balti põllud, organiseeritud põllud seevastu on keldi põllud. Põldu hariti adra ja härgade abil, tegeleti künnipõllundusega. Kolmas kinnismuistis on kivikirstkalmed, mis koosnevad suuremast 58-meetrise läbimõõduga kiviringist ja kivist laotud kirstust, mis oli enamasti põhja-lõuna suunal. Surnuid maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal. Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja perekondasid, lihtrahvale olid teised matusetalitused. Neljandat tüüpi kinnismuistised on lohukivid. Nende otstarve on jäänud suhteliselt
Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarandi välisserv püüti laduda sirgena ning tarandi sisemus täideti kivide ja mullaga. Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini. Kivikirstkalmed- on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või mitmest kiviringist. Ringmüüri ja kirstu vaheline ala täideti korrapäratu mullaseguse kivilasuga, harvem ka kruusaga. Ehituseks kasutati tavaliselt paekive, vähem raudkive. Mõnel juhul on paekividest ringmüür laotud raudkividest vundamendi peale. Viikingi retked- on Euroopa ajaloo period 8- 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Kaali retked- Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis kaali krater. Kaali meteoriidi
annaabi.ee 
