Iseloomulikuks sai klassikaline antiigist pärit lähenemine orderisüsteemile- dooria, joonia, korintose (alt ülespoole). Dominantideks kujunesid taas horisontaaljoon ja ümarkaar. Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. Hilis- renessanssil muutus arhitektuuri vormikeel. Selle asemel et aknaid reeglipäraste vahedega reastada koondati need nüüd sageli rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad. Sellest tulenev liikumise mulje muutis vastavalt ka fassaadidekoratsioonid skulptuursemaks erinevalt klassitsismile
sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu. Põhiliseks konstruktiivtehniliseks ülesandeks basiilikate ehitamisel sai uute lahendusvõtete kasutamine kuplite ja võlvide ehitamisel. Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või tahutud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, mis korrus korruselt ülespoole peenemaks muutus. Joonis 12. Michelangelo Püha Peetri kirik 13 BAROKK JA ROKOKOO Üks barokimeistrite armastatumaid vorme, oli ovaal. Palju oli ka neid sakraalehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Lossiehituses toodi projekti sisse uue lahendusena eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujunes
omavahel roietega ühendatud) rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili. Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks 64 Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. 16.sajandil hakatakse ehituses kasutama ka kantkivi. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat. Alates 16.sajandist kasutatakse siseruumide kaunistamisel rikkalikult ka skulptuurset dekoori, eelistatuimateks motiivideks kujunevad lõvipead, akantuselehed,
annaabi.ee 
