Tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. Heli levis seal ringikujuliselt. Skeene (telk või varjualune)- orkestra taga oli näitlejate jaoks lihtsa kujundusega lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni ülesannet ja varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi. Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge. Seal mängisid näitelejad. Theatron - ala, kus istusid pealtvaatajad. Nad oli paigutatud poolkaares/hobuseraua kujuliselt ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. 4. saj. e. Kr. on tuntumad teatrid Dionysose teater Ateenas ja (3. saj. e. Kr.) valminud Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat. MASINAD Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga
Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid. Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega. theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha
lihtne. Puhaste raidkividega olid reeglina piiratud ka fassaadil leiduvad kaubaluugi- ja valgusavad ning vahel koguni petiknishid. Peasissekäigu ees asetses elamutel ning ka ühiskondlikel hoonetel tavaliselt nelinurkse platvormi kujuline etik, mis kujutas endast peaportaali ette tõusvat sirget treppi. Mainitud trepp oli sageli väga kõrge, ulatudes kuni 2 meetrini, seega ka väga pikk. Kahel pool treppi paiknesid kivipingid, nende otstesse olid asetatud aga püsti seisvad paeplaadid ehk etikukivid, millega etik oli kaunistatud. Etikukividele olid raiutud omaniku peremärgid ning sageli ka muud kaunistused. Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil. Ükski keskaegsetest elamutest pole säilinud tänaseni küll terviklikult, kuid väiksemal või suuremal määral ümberehitatult on neid säilinud massiliselt. Ligikaudu kaks kolmandikku keskaegsetest
annaabi.ee 
