sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee;2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. (49) Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.
jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Riigimaanteed jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad
kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid. Soe ruum, külm ruum, leige ruum, auruvannid, kuivad leiliruumid. Termid nõudsid tohutul hulgal vett. Vee transportimiseks rajati akvedukte. Soojade ruumide temperatuur tuleneb hüpokausti soojendamissüsteemist- maa all asuvad küttekolded, mida hoiavad tööd orjad, ning soe õhk levib kiviparketi alla ja pääseb seinte sees asuvate väikeste torukeste abil välja. Termide omapära eitub vaba aja tegevustes, mida seal pakutakse enam kui tavalistes kümblusasutustes: võimlemisruumid,raamatukogu, puhkeruumid, aiad. Siin kohtuvad kõik ühiskonnakihid ja koguni keiser ise sulandub vahel suplejate sekka.termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad. 2) Veevarustus: akveduktid
Ruumides tihti kasutatud ovaalne põhiplaan võimaldas nende ornamentaalset kaunistust käsitleda kui ühtset tervikut, kus seinapannoode ja peegleid liigendav peentest liistudest või stukkdekoorist koosnev ornamendikompositsioon jätkus laes, ustel, aknapõskedel, luues asümmeetrilise, ent õhulise ja tantsiskleva interjööri, mida toetasid pastelsed põhitoonid. Kullatud ornament oli barokiajastuga võrreldes peenem ning toetas rokokoolikku kergust ja haprust. Põrandaid katva puit- või kiviparketi muster sekundeeris ruumides kasutatud üldisele dekoratsioonisüsteemile. Võrreldes barokiga kasutati rokokoo-interjöörides vähem gobelääne ja raskelt langevaid tekstiilkangaid. Nagu barokiajastul, nii oli ka rokokoo ruumis oluline roll täita valgusel – aknad olid suured, palju kasutati lae- ja seinavalgusteid. Oluliseks ruumi kaunistavaks komponendiks kujunes kell. Rokokoo interjööri üheks olulisemaks motiiviks oli rikkaliku
annaabi.ee 
