piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike
kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. · Maarja kabeli ehitamine Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523
Third level Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti Fourth level Fifth level pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Niguliste kirik
poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 5 Kertu Pellja
kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Maarja kabeli ehitamine Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel
annaabi.ee 
