2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. 3. Valgla ja selle äravool? Maa-ala millest vesi veekogusse voolab jõkke- merre 4. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas (toimub 6-12 km kõrgusel)? Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude
kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. 3. Valgla ja selle äravool?
eristatakse tiibade vastastikuse suhtelise liikumissuuna järgi (4)murrangu vertikaalne amplituud ja amplituud mööda murrangu pinda murrangu plokkide nihkumise ulatus. Lasuv plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul kõrgemal lasuva murrangu ploki siirdepind. Lamav plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul allpool asetseva ploki siirdepind 42. Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi
hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik. Nt: Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. Mineraalid, kivimid, muld, sood Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal
Murrangu kallakusnurgaks on horisontaaltasapinna ja murrangupinna vaheline nurk. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Murrangu struktuurideks on pind ja tiivad. Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine. Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla. Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal 7.Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk on murrangulõhe peal, lasuv plokk on nihkunud piki murrangpinda allapoole. Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole, tekib survepingete tulemusel. Pealenihkemurrang tekib, kui siirdepinna kallakus on väga väike, peaaegu horisontaalne, siis lasuv plokk liigub lamava ploki peale.
annaabi.ee 
