ASTEROIDID Vändra Gümnaasium 2011 MIS ON ASTEROIDID? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete
(10) Sügavusest maakoorde tunginud või seal tekkinud magma kristalliseerub enamasti süvakivimitena. Suhteliselt väike osa magmast jõuab maapinnale ja tardub purskekivimitena. (1) Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva- ja purskekivimitena. (1) Purskekivimid jagunevad omakorda veel kaino- ja paleotüüpseteks. 4.2. Tardkivimite lasumusvormid Maakoorde tunginud magmamassid ja neist moodustunud kivimkehad e lasumusvormid on väga erineva suuruse ja kujuga. Magma liikumisel mööda kivimite kihtide vahelisi pindu ja lõhesid tekivad ümbriskivimitega rööpsed e konkordantsed kivimkehad. Juhul, kui magma loob oma liikumisteele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise ja ülessulatamise teel, siis moodustuvad ümbriskivimite kihte lõikavad e diskordantsed lasuvusvormid. (1) Intrusioon e plutoon on magma maakoores liikumise protsess. (1)
Maa tuumas on temperatuur 4000-6000 kraadi. 4. Geoloogilise ajaarvamise meetodid Stratigraafia tegeleb geoloogilise vanuse määraminsega. Kihimkehade suhtlise vanus määratakse kuue stratigraafilise printsiibi või meetodi abil: Superpositsiooni printsiip kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasuv kiht on lamavast kihist hilisema tekkega. Superpositsiooni printsiip järjestab vanuseliselt mis tahes kivid või kivimkehad nende vaadeldavate lasuvussuhete järgi. Algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist. Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga
· sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust metsa- ja põllumaid, tekitavad järvi, kaevandused võivad sisse variseda, aherainest kuhjuvad terrikoonikud, kaevandused võivad alandada põhjavee taset jne. · rekultiveerimine nõuab kapitalimahutusi. Litosfäär 3 (vulkanism) Mõisted: vulkaani ehituse mõisted (vulkaan, kraater, lõõr, magmakolle, kivimkehad e intrusiivid), magma, laava, vulkaanide liigid, kuumaveeallikad ja geisrid, aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid Vulkaanide paiknemine: (vt joonis lk 82 ja 63 Avita õpik 2002 või Maailma atlas lk 72, 73) Ülesanne: nimeta kuulsamaid, kõrgemaid jne vulkaane, näita kaardil. Kus on vulkaanide levikualad? (Subduktsioonialad, laamade lahknemise alad, kuumad täpid; vt laamade liikumise viise) Kuumad täpid (punktid) (vt Avita, lk 85).
kokkupõrkeohtlikud. Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud, st. kui asteroid satub mõnele planeedile liialt lähedale võib see viimase külgetõmbejõu toimel muuta oma esialgset orbiiti või koguni langeda planeedile. Asteroidide kogumass ulatub vaid 0,1% Maa massist ning nende päritoluks on oletatud kui oletatava kunagise Marsi ja Jupiterivahelise planeedi Phaethoni lagunemisel tekkinud tükke. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta 2) Komeedid Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikesesüsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Nende orbiit on ülimalt välja venitatud Päikesesüsteemi äärealadest Päikeseni ning need lõikuvad planeetide orbiitidega
poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa) tingimustes maakoores vôi vahevöö ülemises osas tekkinud vedelat sulamit, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Edasiliikumiseks kasutab magma kas kivimite kihtidevahelisi pindu ja lôhesid - tekivad ümbriskivimitega ühinevad (e. konkordantsed) kivimkehad - vôi loob enesele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise, ülessulatamise teel - moodustuvad ümbriskivimite kihte lôikavaid (e. diskordantseid) tardkivimite lasuvusvormid. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. ... 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon
Rabenemine e füüs murenemine. Selle tulemusena toimub lähtekivimi purunemine, millega ei kaasne kivimi mineraalse koostise muutumist. Protsessid : termaalne fraktsioneerumine, koordumine, hüdratiseerumine, jäätumisrabenemine. Kõige suurem ja valdav osakaal on jäätumisrabenemisel. -Termaalne fraktsioneerumine. Kivimi soojenemisel ja jahtumisel toimuv paisumine ja kokkutõmbumine on eri kivimitel erinev ja eri kristallidest koosnevad kivimkehad lõhenevad selle tulemusel. -Koordumine ja sfäroidaalne murenemine. Sfäroidaalne murenemine on looduses tüüpiline. Selle käigus kivimid kuluvad erosiooni käigus lihtsalt ümaraks. Koordumise põhjustab kivimile mõjuva rõhu muutumine näiteks maapinnast üles kerkimisel või süvakaevandustest pinnale toomisel. Mõõtmete muutumine võib ulatuda 1%ni. Kui rabenemise saadused jäävad oma tekkekohta, nimetatakse seda eluuviumiks.
annaabi.ee 
