Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis piirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud kurrutatud kivimitest mäestik.Vulkaani purskega kaasnevad nähtused-Peale purske eraldub palju veeauru ja mürgist süsinik-ja vääveldioksiidi ning N,Cl,Fjt ühendeid.Nõlvaprotsess-Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas.Tagajärjeks on nõlva ülemise osa järsemaks ja alumise osa laugemaks muutumine.Libisemise korral liiguvad kivimiplokid või settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas.
Marcalli skaala- mõõdetaksepurustusi, silmaga määratav, ühik on pallides 0-12 Purustuste suurust määrab: · Maavärina tugevus · Ulatus/piirkond · Kella aeg · Rahva hul, tihedus · Ehitiste materjal · Infosüsteem, infolevik 3.5. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine või inetvsiivne murenemine. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid cõi settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalamis suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal segunev, nälvad muutuvad astmeliseks.
Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim. nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e. geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine (a) või intensiivne murenemine (b). Varisemise tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b) äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad
Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise e. maavärina. Nõlvaprotsess-kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. · Varisemine-kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas. Selle tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja alumine osa laugemaks. · Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Selle tagajärjel toimuva maalihked. · Voolamine-nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Selle tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone mida nimetatakse teljaks. Samal ajal hoiab Päikese tohutu raskusjõud iga planeeti elliptilisel liikumisteel, mida nimetatakse orbiidiks.
Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas. Libisemine- terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda, mäestikupiirkonnas, seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus. Voolamine- ained segunevad, niiskusega küllastunud pinnases, igikeltsa piirkonnas, aluspinna hõõrdumise tõttu. Nihkumine- osakestevahelised, alumises nõöva osas, pinnase korduv külmumine ja sulamine. Maanihe- raskuv, vibratsioon,
annaabi.ee 
