Kummaline oli see, et kasutuses polnud rohelist ja sinist tooni, mis on ju looduses väga levinud. Arvatakse, et tolleaegsete inimeste silm lihtsalt ei eristanud kõiki toone. Muljet avaldavad need pildid sellegipoolest. 3 1. MIS ON KOOBAS? Koobas on maakoores asuv õõnsus. Osa koopaid kujutab endast kitsaid looduslikke käike, mis kulgevad vahetult maapinna all. Suuremad koopad on maakoore pindmises kivimikihis kilomeetrite pikkused Enamik maailma koopaid asub lubjakivirikastes piirkondades. Lubjakivi on pehme kivim, mis lahustub nõrgas happelahuses. Vihmavesi, liikudes läbi õhu, imab sellest süsihappegaasi ning muutub nõrgalt happeliseks. Maasse imbudes uuristab vihmavesi lubjakivisse praod, mis aastatuhandete jooksul kuluvad aina suuremaks, kuni tekivad õõnsused ning seejärel laiad käigud. Maa sisse jõuab üha enam vett ja nii kujunevad välja maaalused jõed
Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3), kuid koljualune (eriti jäsemete) skelett ilmutas hämmastavalt inimlikku anatoomiat. Leakey omistas nende luude peremehele ka primitiivsed kivist tööriistad (tahutud veerkivid), mida leiti lähikohtadest samas kivimikihis. Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav inimene"), viies perekonna Homo tekkeaja seniste kujutlustega võrreldes 1..1,5 mln. aastat varasemale ajale. Hiljem on selliseid, nn. habiliinide, skeletiosi leitud mitmelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafikast, nad elasid ajavahemikus ca 2,5...1,5 mln. a. tagasi. Praegu ei olda nende olendite inimesestaatuse suhtes veel sugugi üksmeelel.
saastumisvõimalustega teistest looduslikest allikatest ja seetõttu tuleb kasutada erinevaid meetodeid paralleelselt. 9. Kui tegemist on arvatava australopiteegi luustikuga kusagil Ida-Aafrika murranguvööndi settekivimites, siis milliseid dateerimisviise (nii otseseid kui kaudseid) soovitaksid, milliseid aga üldse mitte? Australopiteegi puhul (2-3 MAT) soovitaksin statigraafilise liigestamise (suhtelist vanust saab korreleerida asukohaga kivimikihis stati üksuste eristamise abil) ja kaalium-argoon kella (settekivimites argoon alles). Ei soovitaks süsinik-14, puurõngaste ega luminestsentsi järgi dateerimist, sest need meetodid ei ole antud juhul usaldusväärsed. Saab kasutada paleomagnetismi, mis kinnitaks stati iseärasusi. Ka mõned uraanirea lagundamised tuleksid kõne alla. 10. Missuguseid ajastuid Fanerosoikumis iseloomustab nn külmhoone-periood?
annaabi.ee 
