Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus
Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting
1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. · Raekoda. · Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. · Tollane tornikell oli puust ratastega ja seetõttu oli raekoda vahi igahommikune kohustus
Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912) LENDERI MAJA Lender oli esimene eestlasest linnapea- hakkas ehitama puidust üürimaju. Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende ruumiplaanid üritasid matkida mõisa plaane (läbikäidavad ruumid). Ruumi nappuse tõttu polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad. Karl Burman: Buschi maja Tartus 21b 1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga.
annaabi.ee 
