ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse · Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest
tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel. · Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, nt: auto heitkaaside, vabrikute suitsu, eluruumide sünteetiliste värvide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervistkahjustavat gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku ka suitsetamine. · Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. · Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või tervistkahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui ka tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmijat. Pidev müra
Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse või siis puidust kandeseina vööprussile - talade alumise ääre mõlemale küljele naelutati nn. mullalae latid ristlõikega 4 x 5 cm - mullalae lattidele tehti 2,5 cm paksustest hööveldamata laudadest laudis - laudisele määriti 2 cm paksune savikiht
annaabi.ee 
