Seda nimetatud mägede ümbruskonda kutsutakse nn viljakas poolkuu ala. 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias olid esimesed suured ja püsivad asulad. Jeeriko asula sai alguse umbes 9000 aastat eKr. ja püsis aastatuhandeid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Asula oli ümbritsetud massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Jeerikolased õppisid juhtima allikavett, et niisutada põldusid. Hoone seina müüritud koljud võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Catal Hüyük asula sai alguse umbes 7000 aastat eKr. Kuna asula tekkis hiljem siis oli elanike jaoks savinõude valmistamine juba tuntud. Põlluharimise ja karjakasvatuse kõrvalt oli elanike jaoks jätkuvalt tähtis ka küttimine
urbaine), mis on omamoodi suurlinna ala ja katab üle 14518 ruutkilomeetri, mis on umbes 138 korda väiksem kui tegelik Pariis. Arhitektuur "Modernne" Pariis on kiire 19.sajandi linnaliku ümberkujunduse tulemus. Sajandeid oli see olnud kitsaste tänavate labürint ja puidust majadega, aga 1852 aasta alguses tasandas parun Haussmanni kiire urbanisatsioon terveid kvartaleid, et teha teed laiematele avenüüdele neoklassikaliste kivimajadega. Enamus sellest "uuest" linnast on see, mis me tänapäeval näeme. Need teise impeeriumi ajal Pariisile kehtestati plaanid, kus paljudele majadele kehtis "reastumise" seadus( kehtestatud positsioonid määratleti enne tänava laiusest). Hoone kõrgus oli samuti määratletud olenevalt tänava laiusest. Pariisi ehituskood on alates 19.sajandi keskpaigast läbi teinud ainult mõned muutused lubades väheseid kõrgemaid ehitisi. Sellepärast on Pariis enamasti "lame" linn.
ettevalmistamiseks tarvilikke kirveid. Alguse said ka riide kudumine ja savinõude valmistamine. Viimaseid kasutati muuhulgas ka viljatagavarade säilitamiseks. Jeeriko asula Palestiinas sai alguse juba umbes 8500 aastat eKr ja püsis aastatuhandeid. Selle varasemad asukad ei osanud veel valmistada savinõusid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Linn oli ümbritsesid massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Peagi õppisid Jeeriko allikavett niisutuseks põldudele juhtima. Asulast on leitud savist naisekujukesi, millest arvatavasti loodeti põlluviljakuse edendamist. Ühe hoone seina müüritud seitse kolpa võivad viidata surnud esivanemate religioossele austamisele. Çatalhöyük Väike-Aasias (tänapäeva Türgi lõunaosas) on Jeerikost mõneti hilisem
annaabi.ee 
