kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate kaasa pandud asjadega. Allikad: Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu'' J.Kangilaski `'10. kl kunstiajalugu'' http://ornament.dragon.ee/muinaseseme Eesti Ajalugu I 10. klassi õpik
o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi Millega tegelesid?: elasid külade või suurtes kivist linnades, käsitöö, kullassepatöö, kivilihvimine, hõbeda ja pronksi sepistamine, polnud alalist sõjaväge, iga inimene on ühiskonna täisväärtuslik liige, maaharimine (ühiskondlik), puudus raha, kaubandus, oli riiklik jaotussüst, riigiladudes 10 a varud, Ühiskond: inkad ja aristokraatia, kohalikud ülikud, talupojad. Iga üksuse eesotsas töödejuhataja, ühiskonna eesotsas Sapa Inca, 3 keeldu: ära valeta/varasta/laiskle Kultuurisaavutused: kirurgia, kalender ( 12 kuud, 30 päeva, nädal= 10p), kümnendsüst,
• Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri • Veekogude lähedus • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu • Maastikutingimused Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad Neoliitikum Gordon Childe’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide
Tegelikult on tunduvalt paremini kasvu (viigerhüljeste säilinud Siberis, seal kõige nooremad 6000 a vanad (e 4000 eKr) küttimine) Kunda Lammasmägi (8000-7000 eKr; väike saareke) Konstantin Grewingk (18191887) asus 1-2 m sügavuses järvekeses. Leitud suhteliselt TÜ geoloogia professor. Ta pani paika, et vähe sealt, rohkem järvepõhjast (paremini säilinud) Kunda on Eesti vanim asula (leiti 1872) Kunda kultuur iseloomulik on sarv- ja luuesemete rohkus. Kivilihvimine (kivikirveste kasutamisel), mujal tuleb kasutusele alles neoliitikumis Pulli asulakoht (9000 eKr) meri Pulli asulas suhteliselt palju musta kvaliteetset tulekivi. ujutas üle ja setted kanti peale. Meil läheduses seda looduslikult ei leidu (Lõuna-Leedu, Kaevamised al 1968, avastati 1967. Loode-Venemaa kõige lähemal), kuid leitud ka Kunda ja Selgeid elamujäänuseid pole, leidub Sindi-Lodja asulatest (palju vähem). Kas Pulli elanikud
annaabi.ee 
