kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või vabalt paigutatud looduslike kivide vahel kasvatatakse peamiselt mägiste või kiviste alade taimi. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele. Koostas: Jaana Vaino
Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Kiviktaimla on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ning õite värvusega. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele. KIVIKTAIMLA EELISED: Kiviktaimla võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena. Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana.
Nad on pikaealised, vähenõudlikud, talvekindlad ja kuivust taluvad püsikud. Kipslilled on ilusad üksiktaimena või rühmana püsilillepeenras, suuremas kiviktaimlas või murus avaramas aias. Kipslilled on hinnatud lõikelilled lillekimpudes. Roomav kipslill sobib suurepäraselt kivimüüridele, kasvab ilusasti üleääre allapoole. Kuivematel aladel ka kattetaimeks, kasvab kiiresti, moodustab ilusa koheva muru. 12. Kivirik Kivirikud on kukeharjade kõrval Soome kiviktaimlate ja mägiaedade tähtsamaid püsikuid. Need on kasvukoha suhtes vähenõudlikud, kuid samas kevadeti väga õierikkad. Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva ühe-, enamasti aga mitmeaastased taimed, kasvavad sageli muruna, vaibana või padjandina. Õied valged, roosad, punased või kollased, asetsevad kas üksikult, kännases või pöörises
ääristamiseks. Joonis 48. Tulipunane sigaretilill (http://www.hear.org/images/thumbnails75h/cuphea_ignea.jpg) Suutera (Sutera) -südajas suutera (S cordata sün. Bacopa 'Snowflake') Kasvab rammusal, niiskust hoidval pinnasel, poolvarjus või päikese käes. Kasutatakse eelkõge suurtes pottides ja amplites. Tänu oma tihedusele, kasutatakse teda ka pinnakattetaimena konteinerites, samuti kiviktaimlate ja veesilmade kujundamisel. Joonis 49. Südajas suutera (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_660.jpg) 28 f f
annaabi.ee 
