Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub.
külglöövid suhteliselt avaramatena. Raiddekooris on abstraktselt üldistatud vormid, mis väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased rippkonsoolides. Põhja-Eesti: Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud:
Laulupidu algas rongkäiguga Liivaorgu. Seal esines 800 lauljat rohke publiku saatel. Õhtul sai kuulata rannamuusikat, või mängida võrkpalli. Oli avatud rannakasiino, mille orkester mängis südaööni. („Elva Elu“) Enamik alevi elanikest kuulus luteriusku. Juba varakult hakkas elanike keskel liikuma mõte oma kogudusest ja kirikust. Alates 1912. aastast hakkasid naaberkihelkondade kirikuõpetajad ajutiselt seltsimajas. 1914 aastal hakati ehitama väikest kivikirikut, mis jäi sõja tõttu pooleli. Aastal1920 viisid kohalikud elanikud ühes Jaani kiriku toega ehituse lõpule. See oli esimene pühakoda, mis sai valmis vabas Eestis. Kirik mahutas 350 istekohta. Algselt pidasid siin jumalateenistusi Tartu kirikuõpetajad ja ka kohalik köster. 1930 aastal sai Elva kogudus endale oma õpetaja Aleksander Benderi. (Internet) Peale luterlaste leidus siin ka apostli-õigeusulisi. Nende kiriku jaoks oli sisse seatud endine
Ei teata täpselt, milline ta välja nägi, see teeb restaureerimise pisut keerulisemaks Kuusisto 1317. Kohe, kui ehitati, lammutasid venelased selle. 1485. põles täielikult. Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus
Ei teata täpselt, milline ta välja nägi, see teeb restaureerimise pisut keerulisemaks Kuusisto 1317. Kohe, kui ehitati, lammutasid venelased selle. 1485. põles täielikult. Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus
annaabi.ee 
