sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub
Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik olla lisasoojustuse kinnitamisel. Katuse läbijooksu tõttu on osaliselt korrodeerunud katuslae paneeli sarrusvõrk. Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni. Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse
Raketise külglaudised koosnevad 60...70 cm laiustest kilpidest, mis kinnitatakse püstribide külge. Kilbilauad ühendatakse kilbipõõnadega, kusjuures viimaste vahekauguseks võetakse keskmiselt 1,0 m. Selleks et külglaudised kivikbetooniga täitmisel laiali ei vajuks, seotakse nad omavahel Pingutustraatidega kokku. Traatide vahekauguseks püstsuunas tuleb võtta 60...80 cm olenevalt ribide mõõtmetest. Ribide ristlõige on 4...5x10 cm ja nad asetatakse üksteisest umbes 1,0 m kaugusele. Kivikbetooni paigaldamine Savi või liivsavipinnase korral tambitakse kraavi põhjale umbes 5...8 cm paksune liiva- või kruusakiht. Sellele asetatakse 15...20 cm paksune betoonikiht, millesse vajutatakse kivid vähemalt poole kõrguse sügavuselt. Kivid vajutatakse betoonisegusse vahetult pärast betoonisegu paigaldamist, jättes kivide vahele 4...6 cm laiused vahed. Kivide surumine tarduma hakanud betoonisegusse ei ole lubatud. Kivikbetooni tuleb paigaldamise käigus tihendada kihtide kaupa
pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist
annaabi.ee 
