1 Siseehitus Meritähtede põhline tugitoes (joonis. ) koosneb rohkearvulistest üksikutest lubiplaatidest, mis on omavahel seotud sidekoega ja lihastega. Meritähtedel on liikumiseks arenenud unikaalne torukeste süsteem, mis kannab nimetust ambulakraalsüsteem. See algab selgmiselt erilise sõelakujulise mandrepoorplaadiga. Läbi selle pääseb merevesi kanalite süsteemi, mille esimese osa moodustab kivikanal. Kivikanal suubub keha alumises osas paiknevasse ringkanalisse ning sealt edasi kiirtesse kulgevatesse radiaalkanalitesse. Radiaalkanalitega on omakorda ühenduses lihalise ehitusega arvukad ambulakraaljalad. Need on paigutunud kiires nii, et laiem ampullikujuline ots asub looma kehas, peenem, iminappa kandev ots on aga sirutunud läbi skeletis oleva avause välja. Liikumiseks surutakse ambulakraaljalgadesse merevett ja selle toimel sirutuvad need välja. (1)
Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 74. Meriliilia ainsad varrelised okasnahksed, vars kinnitub karika suuvastasele küljele, toes lubiplaatidest, mille pind täiskasvanul paljas. Pikk vars,kiiri servadel viis, mis on enamasti harunenud, servades suguudemed, suu karika keskel, pärak selle serval,kiviplaadi asemel urbed. Meritäht lameda, enamasti 5 kiirega röövloomad, veresoonkond nõrgalt arenenud,
ehituse põhijooni ja ülesandeid Ainult okasnahkseil on olemas hiljusesüsteem (ambulakraalsüsteem) tsöloomist tekkinud. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 73. Okasnahksete (Echinodermata) toese erinevusi nonde eri klassides Meritähtede (Asteroidea) suuvastast külge katavad seenekujulised paksillid Nende vahel on naha pehmed väljakasvud paapulid, mis võivad olla hingamiselundid. Meripurade (Holothuroidea) kehaseina katavad lubinõelad. Merisiilikute toes koosneb väikestest lubiplaatidest, kaetud lubinõeltega. 74. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate
annaabi.ee 
