Barbaritel oli oma usund,k2sit66 oskus.K6rgel tasemel oli metallic t66tlemine.Levinud olid looma motiivid,kusjuures erinevad kehaosad omandasid iseseisvat ornamentaalse kaunistuse v22rtust.Levinud oli p6im ehk paelornament.V2ga osavalt yhendati metal(eriti kuld ja h6be)v2rvilise sulamiga v6i kividega.Kasutati ka glasuuri.Skulptuur esines ainult madalreljeefina.Inimese proportsioonid on ebaloomulikud,r6ivad kaetud spiraalidega v6i paelornamendiga.Ununesid kiviehituste traditsioonid,kuna h6imud ei olnud veel paikse eluviisiga. Karolingid Frangiriigi yhtsuse ja v6imsuse kehtestas karolingide dynastia valitseja Karl Suur.Eluviis muutus paiksemaks.Peamisteks kiviehitusteks olid nyyd kloostrid,lossid ja kirikud.V6imsaim oli Aachemi loss Saksamaal.T2htsaim ehitis oli lossi kabel,mille ehitamisel v6eti eeskujuks San Vitale kirik.Kabel on 16 tahuline tsentraal ehitis.Sees on 8 kandiline v6lvitud ruum,mille ymbrisk2iku eraldavad keskosast massiivsed piilarid
valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Pronksiaja kunst 2.000-1.000 a. eKr. Sel perioodil ilmuvad uue nähtusena metallehted. Sageli olid need tehtud pronkstraadist, mis spiraalselt kokku keerati. spiraalmotiiv kandus ehetelt üle ka teistesse materjalidesse ja tehnikatesse, muutudes tollele ajale iseloomulikuks. Väga iseloomulikuks tollele ajastule oli suurte kiviehitiste ilmumine. Arvatavasti Egiptuse püramiididest vallapäästetud suurte kiviehituste buum levis üle kogu Euroopa ning jõudis välja Eestissegi. Sellistest kiviehitistest tuntumad on menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on üksik vertikaalasendis maapinda paigutatud kivirahn, mis puhuti kaalub kümneid tonne. Dolmenid on hauakambrid, mis on ehitatud püsti või serviti asetatud kividest, mida katab üks või mitu rõhtsat kiviplaati. Dolmeneid leidub palju Põhja-Kaukaasias Musta mere rannikul. Kromlehhe ehk kiviringe võib leida Inglismaalt ja Prantsusmaalt
saab elujõuliseks. Tõepoolest, neis paljude kunstide järkjär-gulistes jootekohtades ühe ja 6 1 sama hoone mitmesugustel kõrgustel leidub materjali rohketeks paksudeks köideteks, tihti aga kogu inimkonna ajalooks. Inimene, kunstnik kaob ära selle tohutu teose ees, mis ühegi tegija nime ei kanna; kogu inimlik mõistus leiab siin oma väljenduse ja kokkuvõtte. Aeg on ehitaja, rahvas müürsepp. Vaadeldes ainult Euroopa kristlikku arhitektuuri, seda idamaiste tohutute kiviehituste nooremat venda, näeme enda ees hiiglaslikku moodustist, milles on kolm väga erinevat ülestikku asetatud kihti: romaani 1 kiht, gooti kiht ja renessansi kiht, mida meeleldi nimetaksime kreeka-rooma kihiks. Romaani ladet, niis on kõige vanem ja sügavam, esindab ümarkaar, mis uuesti nähtavale ilmub kõige pealmises renessansi kihis ja mida kannavad kreeka sambad. Teravkaar esineb kahe kihi vahepeal. Ehitused, mis kuuluvad ainult ühte
annaabi.ee 
