(Vaga 2004: 517) Itaalia ja Prantsusmaaga võrreldes ei suuda sakslased arhitektuuris saavutad iseseisvat ja suurejoonelist monumentaalstiili, palju võetakse üle Prantsusmaalt ja Itaaliast, ent on ka Madalmaade mõju. Saksa renessanss ei püüa fassaadi harmooniliselt kujundada ja üksikosasid tasakaalustada. Ehitised tervikuna on laialivalguvad, vormitud ja hulgaliste dekoratiivsete elementidega kaunistatud. Saksa arhitektuuris ei arvestata eriti ka materjaliga – nii võib kiviarhitektuuris näha metalli- ja puutööle sobivat ja puuarhitektuuris kiviarhitektuuri elemente. Peamiselt ehitatakse Saksamaal losse, millest olulisim on Heidelbergi loss, kuid ka mitmeid kodanlikke hooneid (nt Kölni raekoda). (Vaga 2004: 520) BÖÖMIMAA KUNST Sarnaselt Prantsusmaaga, saab juba 14. sajandil alguse eelaimdused tulevast renessansist ka Böömimaal, millest arenes edasi renessanss. Selle 50 aasta jooksul, mis jäid Jean Pucelle’i
sajandil. Aastasada varem, kui Venemaa oli juba toibunud tatari-mongoli ikkest ning ise naaberalade vallutamise plaane pidas, jätkus hoogne kirikute, kloostrite, kindluste ja bojaaride losside ehitamine. Puitarhtektuuri eeskujudest otsiti tõeliselt venelikku ning püüti seda siis rakendada ka kiviehitistes. Vene põhjaaladel oli ammust ajast ehitatud puidust tornitaolisi kirikuid, mis olid kaetud telgisarnase katrusega. Kiviarhitektuuris on taolise laadi esimeseks näiteks 16.sajandi algul Kolomenskojesse ehitatud Voznessenski kirik, mille ülespoole pürgiv siluett on hästi kiriku nimetusega kooskõlas (Voznesenije taevaminek). Kiriku rikkalikult pilastritega liigendatud kaheksatahkne alumine osa läheb dekoratiivsete traditsioonilist vene peakatet meenutavate ehisviilude (kokosnikute) abil kitsamaks ning lõpeb võimsa taevasse kõrguva telkkatusega. Hästi on ära kasutatud maapinna tõus, ümbrusega
aastail Rakvere linnakodaniku muuseumiks (vasakul). Vanabalti tüüpi maja Valgas, 19. sajandi keskpaik (paremal). Järgmisena ilmuvad klassitsistlikud hoonetüübid, mille levikule aitasid kaasa näidisfassaadide albumid. Peterburis joonistatud klassitsistlike näidisfassaadide kasutamine oli elamuehituses kohustuslik kõikjal kubermangu- ja kreisilinnades üle kogu Venemaa 19. sajandi algusest kuni 1850. aastate lõpuni. Näidisfassaade kasutati nii puit- kui ka kiviarhitektuuris, neid vastavalt detailide ja proportsioonide osas kohaldades. Ilmus neli albumit, kus leidus nii uhkemate kui tagasihoidlikumate elamute ehitamiseks sobivaid näiteid. Albumites olid ette antud üldjuhul ainult fassaadid, sarnase fassaadi taha võis paigutada täiesti erineva ruumiprogrammiga hooneid. Varasemad, 19. sajandi algupoolel ehitatud elamud järgivad näidisfassaade üsna täpselt ja neile on omane kiviarhitektuurist
annaabi.ee 
