Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks, tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Allikad: http://www.annaabi.com/sinivaal-m43802.htm
30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Seejärel ujub vetesügavustest nähtavale planktonit suurte "ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiustes kinni. SINIVAAL JA INIMESED Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks ning tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. KAITSE Alates 1986. aastast on vaalaliste püük oluliselt vähenenud. Üha sagedamini täheldatakse sinivaalade paljunemise kasvu
Pannes lõuad pool kinni, pumpab vaal vee välja. Ta nagu sõelub planktoni välja. Lõunavaal Lõunavaal on võimsa peaga vaal - pea moodustab peaaegu neljakandiku kogu tema kehapikkusest. Ta ujub aeglaselt, läbides rahulikult rannikuäärseid vesi. Toitub planktonist või vähilistest. Inglastest vaalapüüdjad kutsusid kunagi seda vaalalist "Right Whale", kuna teda oli ta aegluse tõttu lihtne püüda. Tapetult jäi ta veepinnale ujuma, kindlustades püüdjate suurel hulgal rasva ja kiusplaate. Toitumine Vaal liigub aeglaselt, keskmise kiirusega 4 kilomeetrit tunnis ning neelab koos veega planktonit. Mõne minuti pikkuste ajavahemike järel sulgeb ta lõuad, surub keele vastu suulae külgedelpaiknevaid kiusplaatide narmaid ja pigistab vee suuõõnest välja. Narmaste külge nagu sõelale kinnijäänud pisiorganismid tõugatakse seejärel keele abil neelu. Vaalal on tõeliselt hiiglaslikud lõuad, ent tema söögitoru on äärmiselt kitsas, seetõttu on ta
Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal ja inimesed: Sinivaala kere töödeldakse ümber rasvaks, tema kiusplaate kasutatakse korsettide valmistamiseks. 1930- 1931. aastal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Sinivaalasid on veel järel 10 000. Vaalade kaitsele pööratakse nüüd üsna suurt tähelepanu. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Paljunemine: Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 meetri pikkuseks. Emased 23 meetri pikkuseks
annaabi.ee 
