Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine Arese kultust välja ei kujunenud Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujutamine Kiivri ja kilbiga, ründeasendis Istuvana, relvad tema ette maha asetatud Kujutavas kunstis tugineti Kreeka müütidele Alessandro Botticelli
ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev. Puänt. Huhuu tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Maja vajus mürinal pooleks. Sümbolid. 1) Isand kordaloov inimmõistus ja tarkus. 2) Isanda maja terve maailm. 3) Huhuu kiuslikkus, ahnus, naudinguiha. 4) Popi alistuvus, leplikkus, kuulekus.
Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, kangus ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, auahnus ja alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
Alguses ta ei vägivallatsenud, aga hiljem muutub ka tema vägivaldsemaks. Seda, et Vargamäe peremehed on kui tüüpilised eestlased, näitab ka nende mitteusk jumalasse. Mitte kumbki neist ei ole usklik. Kuigi Andres otsib vahepeal lohutust Piiblist, ta loobub sellest, kui taipab, et see ei anna talle midagi ja, et Pearu on ikka temast justkui parem. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, mitteusk ja mingil määral ka alkoholi tarbimine ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
Pilet 14: Romaani ,,Tõde ja õigus" I osa analüüs Nimi Vargamäe tuleb legendist, kuidas üks mees mõisa puid varastas. Sõnum Vargamäe varastab. Ajalooline taust, seos autoriga, ajaloolised piirid: 1870 20 sajandi algus. Koht Tammsaare enda lapsepõlve talu järgi, Põhja-Tammsaare talu. Naaber Sikenberg Pearu justkui tollase naabri järgi tehtud. Küllalti autobiograafiline. Perekonnaromaan. Probleemid: Noorte ja vanade vahelised probleemid. Võitlus loodusega. Kadedus, kiuslikkus. Armastus. Andrese tõe ja õiguse otsimine. Surm. Mees ja naine. Alkoholitarbimine. Eesti talunaise saatus. Tõe väänamine. Talude päriseksostmine. Olulised tegelased: Mäe Andres: Tõsine. Uskus alguses tõesse ja õigusesse, kuid see muutus romaani käigus. Peksis laste nähes Marit. Hoolimatu, tähelepanematu. Praktiline, kasu otsiv. Pearu: Noris lõbu tõttu. Rohkem õnne. Kohtles naist halvasti. Ärples purjus peaga. Hingelisem mees kui Andres (tee sillutamine surnud Krõõdale).