või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat
või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat
kuigi seda toetab ka kõrvalseisjatest publik (Labi 2001: 45). järgijad kolmeteistkümnendal sajandil, et naeruvääristada neid, kes järgisid John Duns Scotust, • Paljud koolid kasutavad küsimustikke (õpilaste ja õpetajate ja isegi vanemate hulgas), et keskaja filosoofi ja teoloogi. Nimetus on hakanud tähendama, aeglase taibuga ja tuhmi kuju tuvastada hoiakuid, kiusamisviise ja kiusamise määra koolis (ja isegi kiusajaid nimeliselt) – teisisõnu rumalat (tegelikult polnud John Duns Scotus üldsegi rumal, ta oli frantsiskaanlane, „majasisese uurimusega“ (Rogers 2003a). kes oli õppinud ja loenguid pidanud Oxfordis – ta lihtsalt ei meeldinud neile). • Igasugune koolipoolne lähenemine kiusamisele peab tegema selgeks, et oma kiusamisest