Kiusamist eelnevalt toodud tähenduses on aga kogenud vähesed. Järgnevalt toodud uurimistulemused puudutavadki kiusamist ainult sellise käitumisena, mis vastab kolmele tunnusjoonele: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhtes. Teiselt poolt kiusamine on niisugune käitumine, mis ei toimu vaid õpilastevahelise kiusamisena, vaid võib toimuda ka õpetaja-õpilaste suhetes ning täiskasvanute omavahelise kiusamisena töökohal, kusjuures kiusamisel on erinevate suhete võrgustikus eespool toodud kolmele tunnusele vastav tähendus. Vaatleksime siinkohal mõningaid viimasel ajal saadud uurimistulemusi Eestis seoses kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt,
selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere
pole mehel lihtsalt jõudu selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib
selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere
on valinud teatud õpilase omale pinnuks silma. Sellises olukorras võivad õpetajad üksteist kaitsta ning kiusamise tõestamine on võimatu. Õpetajapoolne kiusamine gümnaasiumi- ja kutseõppes võib muutuda nii metsikuks, et noor katkestab selle tõttu oma õpingud. Kiusav õpetaja võib vahel teatud õpilasse lihtsalt ükskõikselt suhtuda. Hoolimatus võib olla ka tahtmatu, põhjuseks õpetaja väsimus või isiklik mure. Samuti võib kiusamisena tunduda nii kiusamisse sekkumine kui ka sellesse sekkumata jätmine. Kindlasti mõjutab kooli tööõhkkond suuresti seda, millisel määral õpetaja oma õpilasi kiusab. Vahel võib halb õhkkond kiusamist esile kutsuda ning õpetaja teeb sama, mis kiusaja kiusatule: elab oma paha enesetunde endast nõrgema peale välja. Tööõhkkond mõjutab loomulikult ka seda, kuidas koolis kiusamisjuhtudesse sekkutakse. Hea atmosfäär mõjub
annaabi.ee 
