Pane puuduvad kirjavahemärgid! 1. Kodust väljudes võtsin kaasa pastaka markeri ja korrektori. 2. Isa läks poodi uue diivani järele. 3. Saabudes koju avastasin et olin unustanud lilled. 4. Kui arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. 5. Ta hüppas rõõmust teades et on uue kooli nimekirjas. 6. Edasi kentuki lõvid karjus Toots. 7. Olles läbikukkunud ei morjendanud mind see siiski. 8. Õhtuks olid ema ja isa ära leppinud ning nauditav suveõhtu jätkus lõbusalt 9. Autol olid all läikivad kroomitud valuveljed. 10. Elust tüdinenuna otsustas Anton et elu ei ole elamist väärt ja see tuleks lõpetada. 11. Suhtedraamast hoolimata on suutnud 23 aastane Vadim endale kindlaks jääda. 12. Endale aru andmata kakles noormees edasi korrakaitsjate saabumiseni 13. Ma sulle veel virutan karjus vanamees teiselt poolt teed luuaga veheldes 14. Treeningu lõppedes pakkis treener lapad ja käskis õpilastel poksikot...
6. It´s about time you went to bed Sõnad 1. Telepathic - telepaatiline 2. Plainness- lihtsus 3. Prevent sb. From doing smth eemale hoidma 4. Attic pööning 5. Reverend kõrgeauline 6. Be blind - pime 7. Moors nõmmed 8. Governess koduõpetaja 9. Tray - kandik 10. Gloomy sünge 11. Neglected hooletusse jäetud 12. In the great võrel 13. Occupant asukas 14. Yelp klähvima 15. Trodden peale astuma 16. Tread, trod, trodden peale astuma 17. Whine kiunuma 18. Curl up kerra tõmbuma 19. Forgotten about neglected 20. Resting one´s body against leaning 21. Stepped on tread on 22. In a commanding voice käskivalt 23. Grabbed violently haarama 24. Wrapped around ümber põimuma 25. Nod pead noogutama 26. Shrug your sholders õlgu kehitama 27. Fold your hands ristama käed 28. Shrug your shoulders- kehita õlgu 29. Prick up your ears kõrvu kikitama 30. cluck kirema 31. Hoot huikama 1
tagavokaalidest tublisti eespoolsem; b. kõrgeteks (/i, ü, u/), keskkõrgeteks (/e, ö, õ, o/) ning madalateks (/ä, a/) vokaalideks. eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid iü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Diftongid. Kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Diftongi esikomponendiks võib olla mis tahes vokaal, nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel, käima, köis, süit, järelkomponendiks i, e, a, o, u, nt lai, soe, vead, teod, au. Konsonandid. Moodustuskoha järgi jagunevad konsonandid vastavalt sellele, missuguses suu osas nende hääldamisel takistus moodustatakse. Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon ehk peenendus. Palatalisatsioon on nähtus, mille korral konsonant omandab i-lise varjundi, võrreldes palataliseerimata vastega, vrd nt sõnu palk (omastav palga) ja palk (omastav palgi).
Samuti on suureks faktoriks koera vanus. Mida noorem on koer, seda suurem võimalus on, et ta haugub palju ja väga lärmakalt. [3] Vastupidiselt Kathrynile, arvavad paljud siiski, et koerad kasutavad haukumist, et inimestega suhelda. Mina kaldun ka pigem arvama seda, kuid usun ka, et koerad suhtlevad omavahel sel viisil ning näitavad oma autoriteeti selle tegevusega. Võin ka enda elust näiteid tuua, kuidas enda koer on läinud ukse taha ja hakanud haukuma või kiunuma, millega üritab ta viidata sellele, et soovib välja minna. 4.Kiunumine Üks tegevus, mis võib olla seotud ka haukumisega, on kiunumine ning ka seda teevad kõik koerad ning ka paljud muud loomad. Kiunumise põhjuseid on samuti mitmeid loomadel, kuid tavaliselt on võimalik aru saada, miks koer kiunub. Koera kiunumine võib viidata sellele, et ta soovib saada tähelepanu, on vaja õue
Jannu ei tea mida teha. Ta näitab Toomasele paar oma luulet ning siis arvab Toomas,et Jannu peaks ta eest võitlma ning,et ta läheb vaatab järgmine päev,mis soomajas toimub. Sookoll Toomas vaatab aknast,kuidas äike lööb.Toomas tahab minna soomajja aga kui Liis saab teada sellest palub ta Toomaselt,et too ei läheks. Toomas lubas,et see jääb viimaseks korraks ning läks,Tuks kaasas.Sinna jõudes läheb ta tuppa ning räägib Hildaga. Järsku kuuleb Toomas,kuidas Tuks hakkab haledalt kiunuma ning avastab,et keegi on Tuksil jalaluu katki löönud.Toomas otsustab koju minna ning Hilda läks teda saatma. Hilda andis endast mälestuseks Toomasele salli. Edasi jalutades mäkavad nad Madjakut püss käes. Mees käsib Toomasel minna sohu ning Hildal minna tema juurde või muidu ta laseb. Toomasel oli ka püss ning ta lasi Madjakut aga mees oli võtnud Toomase haavlid välja. Järsku karjub Hilda ema ning Madjak vaatas eemale,mis andis Toomasele aega relv uuesti laadida ning teda tulistada
3. huulte ümardatus 9. Mis on diftong, millised vokaalid võivad olla diftongi esikomponendiks, millised järelkomponendiks? · Diftong e kaksiktäishäälik on ühte silpikuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaalfoneemi järjend nt lau-lud, mäed, õu-nad, päev, prae-gu · Hääldamisel on oluline diftongi mõlemad osised välja hääldada nt köetakse, öeldakse, päevitama · Diftongi esikomponendiks võivad olla kõik vokaalid (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü) nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel,käima, köis, süit · Diftongi järelkomponendiks võivad olla ainult i, e, a, o, u nt lai, soe, vead, teod, au · Eesti kirjakeele omasõnades, kodunenud laensõnades esineb 26 diftongi: ei, äi, öi, üi, õi, ai, oi, ui, äe, öe, õe, ae, oe, ea, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao, iu, äu, õu, au, ou · Ainult võõrsõnades esineb 10 diftongi: ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu 10. Rühmitage konsonandid moodustusviisi järgi.
annaabi.ee 
