5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10. maitse korrigeerimiseks sidrunhapet, vanilli, kakaod, rosinaid... 11. valmissegatud halvaa pakendtatakse 12. pärast jahtumist kõvastub, võtab pakendustaara vormi Säilitamine, kasutamine 1. konsistentsilt lihtsalt lõigatav, kergelt murenev, murdekoht kiuline 2. värvus oleneb toorainest 3. äärmiselt õlirikas, vääral säilitamisel võib tekkida rasvade rääsumine 4
vahelmine tsirkulaarkiht ja sisemine ning välimine pikikiht Juha distaalosas moodustub laiend - seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis); päris juha lõpposas ühineb ta seemnepõiekeste juhaga ja tekib purskejuha - ductus ejaculatorius Lisasugunäärmed (aktsessoorsed sugunäärmed): Seemnepõiekesed, eesnääre, bulbouretraalnäärmed Seemnepõiekesed Seemnepõiekesed on väga tugevalt väändunud hargnematud seemnejuha väljasopistused Täkul põisjad, teistel loomadel kompaktsed Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis
Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab
Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis-sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal
munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Munandi peamist ja sabamist otsa ühendav pikitelg asetseb mäletsejalistel vertikaalselt, seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab
annaabi.ee 
