Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali; Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustaba renn ka lumetõke. Kiudtsementplaatidest katus Ajutise languse elas eterniit üle 1970-1980. aastal, kui selgus kiudtsemendist sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata. Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Bituumensindlitest katus Aluseks on laudis või ehitusplaat.
Pennkatus Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi · Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega Üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta Äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m, ummistumisohu korral ei või vahekaugus olla üle 12 m. 48
..11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. pennkatuse maksimaalne sille on 20 m. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja
88 44 Sileplekist katus Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil (>4…5 tk/m2). Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. 89 Kiudtsementplaatidest katus Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias, 1903 tööstuslikult tootma: eterniit. Ajutise languse elas eterniit üle 1970.–1980. aastatel, kui selgus kiudtsemendis sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata. Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena. 90 45
annaabi.ee 
