(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
11 KIRJANDUS: · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk · ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002 · Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). 12 ELULUGU 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega abiellus ta 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda(Kitzbergil on
Ta töötas seal peaaegu 8 aastat. Notaritöö viis noormehe mõisaametnike miljöösse, kus olid võõrad eesti rahvuslikud püüdlused ning tõsisemad kultuurilised huvid. Kuid teiselt poolt võimaldas tegutsemine kohtuametnikuna noorel Kitzbergil näha kapitaliseeruva küla vastuolusid kõige teravamal kujul, kuivõrd need ulatusid kohtulaua ette. Töötamine Viljandi-lähedases Hallise kihelkonnas viis noormehe kokkupuuteisse C.R Jakobsoniga ning Kitzbergist sai suure rahvamehe innukas austaja ja ,,Sakala" võitlusliini pooldaja. Ta sõlmis Jakobsoniga isikliku tutvuse ja omandas äheda jakobsonlase kuulsuse. Nendesse aastatesse langeb Kitzbergi kirjanduslik debüüt, väike ajalehekirjutus. Selleks on rahvasuust üleskirjutatud tekkemuistend ,,Kuida Õisu ja Kariste järved sündinud", mis ilmus 1874. aastal ,,Eesti Postimehes". Kitzbergi püsivam kirjanduslik tegevus algas aga Rannamõisas aastail 1875-1876. Ta alustas tõlkijana
annaabi.ee 
