Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. A.Kitzbergi tõepärased humoristlikud pildid peamiselt tema kodukandi Lõuna- Viljandimaa elust panid aluse eesti külajutu traditsioonile. Kitzberg ei keskendu oma juttudes rahva viletsusele (nagu pärastpoole mõni tema noorem kolleeg), vaid vaatleb pigem elu päiksepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks
Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja.
Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga tema vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul.Nii muutis ka Jaani vend August oma perekonnanime. August Kitzbergi kuju asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum.Tema lemmik puu oli kuusk, ja vihkas kaske, sest tema järgi peab palju koristama. Tema isa amet oli rätsep, aga hiljem oli põllumees. Ekskursioon Ekskursiooni ajal, kui sõidsime Karksi, sadas tohutult palju vihma, ja isegi rahet sadas. Kui kohale jõudsime, siis vihm jäi järgi ja päike paistis, aga suur tuul oli. Giid rääkis meile Kitzbergi kooli elust ja tema elust.
"Valitud näidendid" (1943) "Külajutud" (1971; 2002) "Libahunt" (1969) "Piibelehe-Neitsi" (1969) "Libahunt. Kauka jumal" (1976) "Lastejutte" (1979; 2002) "Kuri kuningatütar" (1986) "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav. AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kitzberg_august http://www.leo.ee/product.php?id_product=12923 http://akg.vil.ee/ http:// krzwlive.kirmus
Siirdumine uutele töökohtadele vähendas märgatavalt Kitzbergi loomingulist aktiivsust. Pöögle kohtukirjutaja kohalt lahkus Kitzberg 1892 aasta lõpul. Majanduslikult tähendas õpitud ametist loobumine talle suurt kaotust, lisaks minetas ta seltskondlikult tunnustatud asendi, mille ta Karksis oli omandanud. 1893. aasta algul asus Kitzberg Viljandisse, kus ta sai tuttavate vahendusel sealse põllumeeste seltsi ökonoomikuks. See amet ei sobinud Kitzbergile ja ta lahkus sealt aasta pärast, jäädes uue teenistuskoha puudumise tõttu ligi pooleks aastaks tööta ning sissetulekuta. Lühem peatus Viljandis viis Kitzbergi esmakordselt oma maamiljööst välja. Nüüd tekkis Kitzbergil kontakt laiema silmaringiga haridustegelastega, õpetajatega, seltsitegelastega ja ,,Sakal" toimetuse liikmetega. Tagasihoidliku haridusega kirjanikul oli mõndagi õppida, kuid ta peatumine Viljandis oli