Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m
Maakeral on umbes sada juga, mis on Niagarast kõrgemad ja vähemalt kaks on suurema vooluhulgaga, kuid just Niagarat peetakse eriliseks vaatamisväärsuseks. Niagara juga asub Põhja-Ameerikas Niagara jõel, Erie ja Ontario järve vahepeal. Osa joast asub Kanada ja osa USA territooriumil. See on üks maailma veerohkeim ja tuntuim juga. Juga jaguneb kolmeks: Ameerika juga, Kanada ehk Hoburaua juga ja Pruudiloorijuga. Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt langeb sealt minutis üle 168 000 m3 vett. Hoburaua joa kaudu langeb 90 % jõe veest. Ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa kaudu
Niagara juga Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil. Nimetuse "Niagara juga" alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300
Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult, on laevatatav ja hargneb. Harude vahele jääb Grand Island, mis on saar Niagara jões, joast ülesvoolu. Selle pindalaks on lausa 74 ruutkilomeetrit ning see kuulub Ameerika Ühendriikidele. Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti. Harude vahele jääb Kitsesaar (Goat Island), mis moodustab mõlemal pool saart joa ning selle pindala on umbes 30 hektarit. Vasakpoolne peaharu langeb hobuserauakujuliselt Hoburaua joana (Horseshoe Falls) sügavasse uuristusbasseini. Parempoolne, kitsam ja madalam haru langeb Ameerika joana (American Falls) rusukaldele ja rusukalde jalamil ühineb peaharuga. Jugadest allpool on jõgi sügavas järsunõlvalises kanjonis laevatatav. Umbes 4 km jugadest allpool kanjon aheneb ja muutub kärestikuliseks
annaabi.ee 
