Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Siia hulka kuuluvad ka pillid, kuhu õhku ei puhuta suuga, vaid näiteks lõõtsaga. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel, heli tekib pilliroost või hanesulest valmistatud piugust. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni
Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel
Roopilli hääl on eriti tugev ja veidi terav. Pilli mängisid peamiselt karjased ja vanemad inimesed. Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) tehakse harilikult männioksast, mille süda on välja keeratud. Valmistusviis on sarnane roopilli omaga. Põhja-Eestis panid karjased selle sageli lepakoorest pasuna otsa, Setus aga pullisarvele. Sarvepilliga mängisid vanemad mehed isegi tantsu- ja lauluviise. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel. Heli tekib sõrmilise sisse pandud roopillist. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast
annaabi.ee 
