........8 2.2 Juust ja vein.......................................................................................................................8 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta).................................... 8 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert).......................................................8 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot).......................8 2.2.4 Kitsejuustud (näiteks Chavroux, Chèvre)..................................................................9 2.2.5 Poolkõvad pressitud juustud (näiteks Emmental, Gruyère, Gouda)..........................9 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego)..........9 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola)....................................9 KOKKUVÕTE........................................................................
Isegi lihtsat hakklihakastet valmistades, helistas ta emale, et küsida, kuidas see käib. Asjalood muutusid siis, kui ta võtetel olles sai näha ja maitsta Anni Arro valmistatud roogi. Tal tekkis selle vastu huvi. Mirtelile meeldib teha kooke, kuhu sisse ta alati palju martsipani paneb. Tal on seisukoht, et mida magusam, seda parem. Kuna Mirtelil Tallinnas peret pole, võtab ta oma koogikesed alati teatrisse kaasa. Veel meeldivad talle väga brie, parmesani, camemberdi ja kitsejuustud. Mirtelile meeldib väga ka ise asju õmmelda. Ta on endale õmmelnud igasuguseid kotte, kleite jne. Talle meeldib see, sest siis on selline kindel tunne, et oled midagi valmis teinud. Mirtel tahab kindlasti oma tulevasse koju tigudiivanit. Vahest sellepärast, et ta vanaemal oli selline ja ka tal kodus, ema juures oli. Mirtelil juhilube veel ei ole, aga ta arvab, et varsti peaks ta need ära tegema. Talle meeldib sõita, kui keegi teine autot juhib
säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi. Nooruses on juust teraline ja tugev, küpsedes vajub koor alla ning muutub punakaks ja kleepuvaks, sisemus omandab kreemja tekstuuri. Maitse tugevneb veelgi ja meenutab suitsupeekonit. Livarot
Tunnustatud lambajuustud on ka itaallaste Pecorino Romano ning Hispaania tuntuim juust Manchego, mida maakonniti võidakse valmistada ka kitsepiimast või erinevate piimade segust ning mida turustatakse mitmesse eri vanusesse laagerdununa. Kitse- ja pühvlijuust on seevastu pikantsema ja tugevama maitsega. Tipp-pühvlijuustud Provolone ja originaal-Mozzarella leidsid mainimist eespool. Euroopa kuulsaimad kitsejuustud on hispaanlaste Cabral, kreeklaste originaal-feta, prantslaste Chabichou ja Crottin de Chavignol, norralaste Gjetost. Margijuustude teisendid. Tänaseks on paljud kuulsad juustusordid nagu emmental või parmesan saanud üldnimetusteks, kusjuures teisendeid võidakse toota tuhandete kilomeetrite kaugel nende sünnikohast, kasvõi näiteks Ameerika mandril. Samas on selge, et kuulsuse toonud originaalkvaliteedi suudab garanteerida ainult kõikide eelpool
annaabi.ee 
